Riigiteenused erasektorile

Teenuse üleandmine eraettevõtjale tooks kaasa parema kvaliteedi, kuna väheneks bü- rokraatlik lähenemine. Uus teenusepakkuja võiks kiiremini otsustada, keda ta soovib kaasata näiteks investeeringutega, ning lihtsam oleks ka arendustöö. Enam ei oleks piltlikult öeldes iga pliiatsi ostmiseks vaja hanget korraldada, vaid teenusepakkuja otsustab iseseisvalt, kuidas tema läheneb kliendi vajaduste rahuldamisele. Eelduseks on muidugi, et eksisteerib konkurents, mitte monopol.

Erasektori abikätt vajaks kindlasti korrakaitsesektor. Eravangla loomist arutati ka kümmekond aastat tagasi, kuid siis jäi teema soiku. Viimati kirjutas Äripäev, kuidas riik on pidanud kolme aastaga suurendama vangide ülalpidamiskulusid pea 5 miljoni euro võrra, kuigi samal ajal on vangide ja kriminaalhooldusaluste arv vähenenud 2400 võrra. Kuigi number on vähenenud, tunnistab justiitsministeerium, et vange on endiselt liiga palju. Riik võiks saada abi erasektorist.

Kiirem areng

Kui 2002. aastal püüdis turvafirma Falck (praegune G4S) Inglismaa näitel tuua Eestisse eravangla ideed, peeti teemat perspektiivseks. Toonane justiitsministeeriumi asekantsler Peeter Näks ütles, et erafinantseerimine võimaldab kiiremini kaasajastada olemasolevat vanglate võrgustikku. Praegu, 2015. aastal on Eesti vanglad endiselt justiitsministeeriumi hallata. Riik ei näe eraettevõtjas piisavalt potentsiaali, et teha koostööd. Äripäev usub, et leiduks palju huvilisi, kes oleks valmis riigi asemel vanglateenust pakkuma.

Riigiteenuste erastamise vastu räägib riigi suurem kogemus. Paljude teenuste puhul on riik olnud teenuse ülesehitaja rollis ning tunneb selle siseelu paremini kui keegi teine, mistõttu on eraettevõtjad justkui suurest mängust väljas. Samas peab riik tunnistama, et erasektoril on huvi mitme riigiteenuse osutamise vastu, mistõttu tuleks kümne küünega kinnihoidmise asemel otsida lahendust, kuidas suurima võidu saaks teenuse kasutaja, mitte ainult teenuse osutaja.

Riigihaldusminister Aas võiks süvenenult uurida, millised riigiteenused on ajale jalgu jäänud või jäämas ning kuidas saaks erasektor avaliku teenuse pakkuja kulusid vähendada või isegi asendada. Kindlasti leidub häid eeskujusid nii Eesti seniste edulugude näitel kui ka välismaalt.